.png)
Tõlkis Kerrtu Kose, Le Parade praktikant (suvi 2021)
Teadlased leidsid, et talvel (Wisconsin, USA) sõid tekitatud hobused 8% vähem heina kui nende eakaaslased, säilitades samasuguse kehakonditsiooni.
Hein vabalt ees: tekiga vs. tekita
Michelle DeBoer ja tema teaduskaaslased tekitasid detsembrist
jaanuarini kaheksat täiskasvanud hobust, kes elasid Wisconsin`i kuivas välikoplis. Teise
kuiva välikoplisse pandi samuti elama kaheksa täiskasvanud hobust, kes sarnanesid tõu,
kehakaalu ja konditsiooni poolest esimeses koplis olevate hobustega, küll aga jäid nemad
ilma tekideta. Mõlemal grupil hobustel oli vaba juurdepääs samasugustele
heinapallidele ning neil oli võimalus süüa nii palju, kui nad soovisid.
Teadlased leidsid, et hobuste kaal ja konditsioon püsisid kogu uuringu vältel mõlema
grupi hobustel sarnased. Kuid kui teadlased võrdlesid enne ja pärast uuringut
heinarulli kaalu mõlemas rühmas, siis märkisid nad, et ilma tekkideta hobused olid söönud
rohkem heina. Arvestades heinakogust hobuse kehakaalu järgi ühes päevas, siis tehti
kindlaks, et tekita hobused tarbisid päevas 2,51% heina oma kehamassist, tekkidega hobused
aga 2,31% - seega oli erinevus umbes 8% söödetud heinast.
„450kg tekitatud hobuse puhul võrduks see umbes 0,9kg vähema heina söömisega.“ ütles
DeBoer. Ta lisas, et hobuse heina tarbimine ei langenud aga kunagi alla terve täiskasvanud
hobuse söötmisnormi, mis on 1,5-2% kehakaalust.
Vähem heina, kuid mitte kaalulangetamise strateegia
„Uuring näitas, et tekitatud hobused hakkasid vabatahtlikult oma söömist vähendama.“
ütles DeBoer. „Aga see ei tähenda, et tekitatud hobuseid saaks sööta drastiliselt vähema
heinaga.“
„Ehkki hobuste tekitamine võib heinakulu vähendada, ei tähenda see seda, et tekitatud
hobused peaksid ilma heinata olema, kuna hobused vajavad heina toitainete katmiseks ja
seedetrakti toetamiseks.“ lisas DeBoer.
„Hobuse seedetrakt on loodud kogu päeva jooksul sööta tarbima, seega ei taha me seda
häirida, kuna see võib põhjustada seedetrakti probleeme, nt maohaavandeid.“ ütles
DeBoer. Kui hobuseomanik vähendab selle uuringu tulemuse põhjal toidetava heina
kogust, on siiski oluline jälgida, et hobune saaks piisavalt heina sõltuvalt seisundist ja
kasutusalast (trenn, tiinus, imetamine).
DeBoer lisas, et heina vähendamist ei tohiks pidada kaalulangetamise meetodiks. See, et
hobune sööb vähem heina, ei tähenda, et ta kaalust alla võtaks. Tegelikult on asi vastupidi,
selgitas naine. Tekid võivad lisada nii palju kehasoojust, et hobune kulutab lõpuks vähem
energiat enda soojendamiseks, aga kui ta ei vähenda heina tarbimist õige tasakaalu
saavutamiseks, võib ta hoopis kaalus juurde võtta.
„On ülioluline, et hobuseomanikud jälgiksid pidevalt hobuse konditsiooni ja
kaalumuutusi.“ ütles ta. Hobuse seisundi või seisundimuutuste põhjal saavad omanikud
loomaarsti või toitumisspetsialisti abiga vastavalt vajadusele dieeti kohandada.
Sõltumata sellest, kas hobune kipub tekitamise ajal kaalust alla võtma või juurde võtma,
peavad omanikud hobuste konditsiooni regulaarselt kontrollima, et tagada heina tarbimise
tasakaal toitumisvajadustega, ütles DeBoer. Kuid kuna tekid võivad varjata keha seisundit,
peaksid inimesed usaldusväärse hindamise jaoks tekid vähemalt mitu korda nädalas seljast
ära võtma, kui mitte igapäevaselt.
Tekitada või mitte?
DeBoer ütles, et tekitamine on väga aeganõudev ja töömahukas protsess, mistõttu ei tohiks
seda kergekäeliselt võtta ja mõelda, kas see tasub end üldse ära.
Lisaks on sellel uuringul üks tähtis osa, mida tuleks kaaluda – eelkõige võib see aidata
omanikul teha valikut, kui heina on vähe, kuna viimastel aastatel on olnud heinapuudus,
mis on omakorda tõstnud heina hindu ja viinud omanikud raskusteni, kust saada
kvaliteetset heina, mida hobustele pakkuda. Kuigi see uuring näitas minimaalset kulude
kokkuhoidu võrreldes teki ostmise ja hoolduskuludega, võib tekk pakkuda omanikele head
säästmisvõimalust, mis heina saadavus või tööjõud on piiratud.
Selle uuringu tulemusena arvab DeBoer, et see on väärtuslik teave, mis võib aidata teha
omanikel teadlikumaid otsuseid praegusel ajal ning mõista, kuidas tekitamine võib
hobuseid ja nende toidukäitumist mõjutada.
Tekitamise nipid hobuse heaks terviseks
Wisconcini River Fallsi ülikooli dotsend Michelle DeBoer pakub hobuste tekitamiseks järgmisi näpunäiteid:
* Kui sa hakkad oma hobust tekitama enne talvist pööripäeva (21.12), siis peaks hobust tekitama kogu külma aja vältel, kuna tekitades muutub nende külmataluvus ja karvastik.
* Teki paksuse valimisel tuleb arvestada mitmete erinevate teguritega (temperatuur, sademed jne).
* Kontrollige tekitatavat hobust regulaarselt, veendumaks, et hobune pole teki all ülekuumenenud/niiske, et tekk ei hõõruks ja hinnake tema üldist seisundit.
* Nende hindamiste ajal tehke kindlaks, kas peate hobuse parima võimaliku mugavuse tagamiseks vahetama hobusel tekki (kaalu muutma või vahetama teki ümber kuiva vastu, kui hobune on higine).
* Veenduge, et tekk oleks hobuse jaoks õige suurusega ning õigesti selga pandud, et vältida rihmade kuskile kinni jäämist või hobuse jala läbi panekut rihmadest (pikali olles/sügades).
* Kui otsustad hobust tekitada, siis mõista oma kohustust.
Originaal artikkel: https://thehorse.com/194263/study-blanketed-horses-eat-less-hay/?fbclid=IwAR0G1N5fySXfAdrpaRrjsAswZGhPxKWvD2gqB1yM732E5AN5Y2TkByQEiXM
